Monday, January 4, 2010

Mis see parem toit muu on, kui liha.


Ained:
Karbonaad
mustad kuivatatud ploomid
vahukoor
sojakaste
sool
suhkur
ingver
must pipar (jahvatatud)

Mis see parem toit muu on, kui liha.
Nende liharullide tegemine peaks küll igale ühele jõukohane olema, nii et ei maksa karta, igas ühes on veidi kokka peidus.
Karbonaadi liha osta vastavalt selline kogus, kui palju sinus seda kiskjat just parajasti on. Lõika parajad 1,5 cm paksused viilud ja vasarda need korralikult ära- ühelt poolt ja siis teiselt poolt, et saaksid kenad lamedad 10-15 cm suurused latakad. Nüüd võta 4-5 musta ploomi kasta need korralikult meega ja pane see liha servale ja keera rulli nii, et lahtine serv jääks alla. Tee selliseid rulle ikka mitu tükki, et pärast puudu ei tuleks ja igaüks saaks, muidu lähete kiskuma veel.
Pann peab liha praadimisel olema kuum !!!, sest muidu valgub mahl välja ja liha jääb tuim.
Prae need siis kenasti alul ühet poot, siis teiselt poolt ja vala vahukoorega üle.
Jah, ära koonerda, vala terve pakk vahukoort. Maitsesta- suti soola igale tükile, siis näpuga veidi suhkrut, õige pisut ingverit, musta pipart ja kui on, siis võiks ka natuke sojakastet valada. Tuli keera väiksemaks, ja pane kaas pannile ja lase tasasel tulel 15 minutit podiseda, enne lauale andmist tõstal suure lusikaga seda kastet rulldele peale.

Wednesday, September 23, 2009

Kõrvitsahea


Kõrvitsahea

Kõrvitsad on vamlis ja see ongi pea ainus aeg, kui nendega midagi mõnusat ette saab võtta.Mina avastasin kõrvitsa head omadused puht juhuslikult, kui tegin oma kreekapähkli kooki. Selleks pole eriti osavust tarvis, et ained omavahel ära segada, kõik on lihtsalt maitse asi, milliseid asju segad ja millises vahekorras.
Kõigepealt läheb tarvis tordipulbrit, kreekapähkleid, riivsaia, vahukoort, piima ja väga hästi sobivad ka kookoshelbed. Kõik need asjad peaks nüüd suuremas kausis kokku segama, arvestusega, et liiga vedelaks ei tee (piimaga reguleeridki).Nüüd siis kõrvits, seda võiks lõigata paar kobedat viilu, arvan, et ühe kolmandiku/neljandiku kogu massist(mitte kõrvitsa massist vaid koogi) oleks soblik vahekord.
Lõikad selle kõrvitsa kenasti väiksemateks tükkideks ja segad muu kraamiga kenasti kokku ning valad tordivormi või suuremale pannile. Vormiga ma proovisin, ei olnud kõikse parem, sest kook tahab sellisel juhul kauemat küpsetamist.Parem suurele ahjupannile valada, siis küpseb paremini, igatahes mitte 50 minutit, nagu vormiga tegemisel- pakun, et 25 minutist täitsa piisab 200 kraadises ahjus.
Kook saab üsna hõrk, just tänu kõrvitsa lisamisele, kaob tavapärane tordipulbri liiga magus, kõrvitsa pehme maitse taha. Katsetada tasub veel, sest sellel koogil on potensiaali veelgi maitsvam välja tulla, kui oled paar korda kätt harjutanud ja kogused parajaks lihvinud.
Mis selle koogi puhul kõige tähtsam, selles pole rasva !!! Ok, natuke vahukoores on, aga selle võid ka puhtalt piima või veega asendada.(Vesi võib muidugi maitse rikkuda, mina ei kasutaks).

Monday, July 13, 2009

Peaaegu nagu armastus





150 gr margariini
150 gr suhkrut
350 gr nisujahu
1 muna
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl vanillisuhkrut
paar peotäit mustikaid
9 maasikat

Margariinist, suhkrust ja jahust sega tainas- otsi üks suurem kauss, et mugavam oleks seda asja toimetada (eriti hommikul unise peaga) siis ei lähe kogu köök selle koogiasjaga kokku.
Otsi välja oma lemmik muffinivorm ja tee sellest taignast väikesed kuulid, nii et igasse auku üks selline satub- kui kõiki auke täis ei saa, nagu minul juhtus, siis teinekord võiks teha tainast rohkem. Kuulid teadagi tuleb nüüd vormi kujuliseks litsuda ja keskele üks maasikas panna ja selle ülejäänud ruumi täidad mustikatega- neid eriti palju ei kulu, paar peotäit. Peale raputamiseks tuleks teha veel seda jahu ja margariini ja suhkru segu-puru, millega katad ilusasti kõik pirukad-Nüüd pane 8 minutiks ahju, sest kümme võib olla liiga palju, eriti kui ahju enne sooja panid- 230 kraadi on päris paras kuumus.
Meie ahi piiksub juba nii armsasti- ma lähen vaatan, mis sellest asjast sai.
Kogu jant võtab aega 28 minutit ehk 3,1 minutit iga piruka peale :)

Monday, June 22, 2009

Kanakotletid saiaga või vastupidi.






Pool kilo kanahakkliha (pakil oli kiri segu- mille segu? jäi mul teadmata)
Saia oleks ka tarvis ja paar muna.
Sa tee need pakid lahti ja pane suuremasse kaussi. Nüüd võta sai- minul juhtus olema suur või mega röst- enivei- poole kilo hakkliha peale panin 8 viilu saia! Tohutult palju arvad? ei ole- täitsa hea kogus :)segu ei või ju päris plöga ka meenutada, kuigi kipub, ja just seetõttu, et saia kastad sa ju vette või kraani all jooksvasse vette.
Soola kah maitse järgi, munad sisse ja mulju nüüd segu selliseks et võdinaid ei tekitaks. Kui kätte võtad kipub käe külge jäämagi. Võta suurem lusikas- suurem kui supilusikas- kui on muidugi. Suurde kaussi vala pool pakki riivsaia. Kotlette on mugavam voolida kui kauss on suur ja riivsaia sees palju. Hakkliha suure lusikaga sinna riivsaia sisse ja äärest kühveldad vaba käega ta kohe puruga kokku. Nüüd saad juba kahelt poolt haarates kotletile vormi anda. Pannile vala rohkesti õli ja lase see enamvähem tuliseks enne kui praadima hakkad. Kui oled kotletid pannile tõstnud, keera kuumust veidi vähemaks-1-2 klõksu. Hea kui praeb aeglaselt ja võid isegi kaane peale panna. Kogu toimetamine võtab aega ei rohkem ega vähem kui 30 minutit ehk kilo tunnis.
Ühe sõin kohe ära kui pannilt tuli- tõeliselt hõrk. Ah jaa, pipart võid lisada- futu ei tohi, sellepärast riputan mina endale eraldi.
Need on tegeliklult homseks söögiks, pidin täna tegema, sest hakkliha, eriti kana oma, ei taha kaua seista värskena.

Sunday, June 21, 2009

Kala soolamine

Kui hea vahel, kui külmkapist seda on võtta.... hommiku kohvi kõrvale...praetud saia peale... Suu jookseb juba vett!
Ostsin täna turult ühe väiksema forelli- umbes 800 gr 65 krooni kilo. Kuna selliseid väiksemaid on harva, siis polnud kaua tarvis mõelda, mis sellega teha võiks.
Suurega on nats raske, kes seda ära jõuab süüa, pealegi vajab asi kohe toimetamist.
Soolamine on üks imelihtne tegemine ja sada korda odavam on seda ise teha, kui lasta seda poetädidel teha. Vana tarkus ju, et sool ja suits on ühed kallid asjad :)
Lõika kõigepealt kalal pea otsast ning fileerimisnoaga ... seda pead veidi harjutama, see tähendab, sagedamini kala ostma ... mööda selgroogu ilusasti kaheks tükiks. Nüüd on see neetud selgroog tarvis täpse lõikega eraldada ja mõned luud välja nokkida, see on tüütu. Tegelikult saab sellega ka esimesl katsel hakkama aga hästi terav nuga peaks kodus olemas olema küll.
Nüüd siis üks sidrun pooleks lõigata (sobib ka teisi tsitruselisi kasutada, nagu laim- lime vist kirjutatakse).Pigistad kummgi kala poole kohal pool sidrunit mahlast tühjaks. Siis riputad peale veidi suhkrut- näpuotsatäis kummagi kala poole jaoks on piisav. Siis veidi valget pipart, tilli ja kõige lõpuks soola. Soola kogus sõltub muidugi kala suurusest aga reegel on , et kala peab olema korralikult soolaga kaetud-ühesõnaga, valge. Just selline tunne peab tekkima, et ega ma kogemata liiga palju ei pannud. Ei pannud, nii peabki olema.
Nüüd sätid need pooled jälle kokku ja keerad kas marlisse või linasesse käterätti, nagu mina seda teen. Panen taldriku alla ja külmkappi, kuni järgmise hommikuni.
Väiksem kala lubab hommikul juba tillemaid tükikesi näpata, suuremaga oota järgmise hommikuni, siis on kindlasti küps.
Kogu selle pika jutu trükkimines võttis palju rohkem aega, kui kala soolamine -vaid kuus minutit- et sa teaks ja enam poest seda hirmkallist soolakala ei ostaks.

Friday, June 19, 2009

Hõrk kalaroog 70 krooniga!



Just ahjust tulnuna

Hetkel on säästukas suurepärased lõhefileetükid müüa, umbes 65 krooni kilo! (pakis on vist pool kilo) Ma panin kaks pakki.
Futu keetis päeval ühe potitäie kartuleid. Koorega keedetuna seisavad külmkapis need mitu päeva pandavatena ja sealt saab siis neid erinevate roogade kiireks valmistamiseks kohe võtta, kui kõht korisema kipub.Ja ära kasuta vormide valmistamisel tooreid kartuleid, see ei meeldi kellelegi, kui kartul kõvaks on jäänud.
Poes käies ei tohiks ära unustada kalaroa valmistamiseks minevaid asju. Vahemärkusena, et kala võib olla selle roa sees milline tahes- olgu või räim, hea tuleb ikka- see on kindel.
Koorid siis kartulid ära ja lõigud need vormi sisse tükkideks. Veidi õli ja soola peale ja võid juba ahju panna- Ahju lemmiktemperatuur on minul 230 kraadi. Küpseta neid kartuleid natuke, nii 10 minutitt. Selle ajaga küpsevad nad enam vähem kenasti pruuniks. Eks heida ikka pilk ahju, nii on kindlam.
Vahepeal võid hakata mune lahti lööma ja vaata ,et kodus ikka majoneesi ja tilli oleks, see on üsna oluline. Nüüd kui kartulid pruunid, pane kala fileed kartulitele, kalale vala klassikalist sojakastet- selline väikeses pudelis pruun vedelik, mis veidi soolane on. Oota , kas võid oli kodus? võid võiksid kalale peale panna, sellised õhukesed viilakad igale tükile ja ootad jälle 10 minutit.
Muidugi niisama ei maksa kah nüüd käsi rüppe lasta ja oodata. Ootamise ajal klopi munad vahtu ja lisa sellele veel majoneesi, paras tõrts.
Justnii- kõik kümme minutit lase kätel käia, sest mida paremini klopid seda paremini asi pärast välja näeb. Nii nüüd võtad hetkeks vormi ahjust välja ja valad selle muna-majoneesi segu kenasti vormile peale, et enam vähem ikka kõik kataks, Tilliga puistad kenasti üle, ära koonerda.
Ma vist ei ütelnud, et neli muna oli vaja kloppida?- kui sa kahega tahtsid hakkama saada, võta veel kaks juurde ja klopi siva need ka vahule.Nüüd tagasi ahju, kuni pealt on kena pruun.
Isu pole tarvis soovida- kähku sööma, muidu söövad veel eest ära.

Tuesday, June 16, 2009

Kaladubljonka.



Seni kuni retsepti kirja panin ja jutustsin , kuidas ja mida ja millest teha, oli järele jäänud vaid pool Dubljonkat :)

Retsepti kirjutan nüüd, sest tegema hakates teda veel polnud.
Ostsin poest suitsuheeringat õlis ja mõte liikus kasuka tegemise suunas, kui ühtäkki oli mul tunne, et ei ei, midagi tuleb teha täna teisiti- suhu tuli selline maitse, et mingi kohev kala võiks sellel asjal lisaks olla. Lasin silmadel üle riiulite käia ahga midagi sellist nagu maitse mu suus lisada soovitas ei hakanud silma. Tegelikult oleks tahtnud mingit turska või asja. Siis nägin lumekrabipulki ja teadsin kohe, et need asjad mida otsisin on mul olemas. Peedid olid küll keedetud aga koorimata.Majonees oli ka otsas- ostsin, värsket kurki ei mäletanud, kas on kodus või ei- ostsin. Sibulaid ostsin eelmisel korral- ei ostnud.Tilli ? - ostsin- hapukoor oli otsas, seda teadsin kindlalt- ostsin. Tomatit ostsin ka ja veel igasugu asju , mis siia retsepti ei kuulu- järgmine roog juba küpseb mu peas.
Tegemisne on tegelikult sama, mis kasuka puhulgi aga kordamine on tarkuse ema- ma ei usu et teile meelde jäi:)
Kõigepealt siis kiht peeneks lõigatud heeringat, siis selle peale kiht riivitud värsket kurki, siis sibula -väga õhukesed rattad (laiali lammutatud kujul), siis peeti, siis jälle kurki ja sibulet ja- aga nüüd riivisin ühe tomati kah ja riputasin peale värskelt hakittud tilli. Nüüd oli mul uus majonees- sellehga katsin ära kogu pinna-ähh, ühesõnaga tegin tiheda võrgu majoneesiga peale. kõige peale pigistasin kotitäie hapukoort. Ja muud eui olnudki teha kui hakata lõikelaual seda põhja kloppima.
Mune keetsin ka, nii et kui futu ja Astra koju jõuavad hakkame sööma.
Ahjaa- heeringalt valasin alguses ikka õli pealt ja nõrutasin neid natuke aega- seda õli ei tasuks sellele panna- määrib dubljonka ära.