Kui hea vahel, kui külmkapist seda on võtta.... hommiku kohvi kõrvale...praetud saia peale... Suu jookseb juba vett!
Ostsin täna turult ühe väiksema forelli- umbes 800 gr 65 krooni kilo. Kuna selliseid väiksemaid on harva, siis polnud kaua tarvis mõelda, mis sellega teha võiks.
Suurega on nats raske, kes seda ära jõuab süüa, pealegi vajab asi kohe toimetamist.
Soolamine on üks imelihtne tegemine ja sada korda odavam on seda ise teha, kui lasta seda poetädidel teha. Vana tarkus ju, et sool ja suits on ühed kallid asjad :)
Lõika kõigepealt kalal pea otsast ning fileerimisnoaga ... seda pead veidi harjutama, see tähendab, sagedamini kala ostma ... mööda selgroogu ilusasti kaheks tükiks. Nüüd on see neetud selgroog tarvis täpse lõikega eraldada ja mõned luud välja nokkida, see on tüütu. Tegelikult saab sellega ka esimesl katsel hakkama aga hästi terav nuga peaks kodus olemas olema küll.
Nüüd siis üks sidrun pooleks lõigata (sobib ka teisi tsitruselisi kasutada, nagu laim- lime vist kirjutatakse).Pigistad kummgi kala poole kohal pool sidrunit mahlast tühjaks. Siis riputad peale veidi suhkrut- näpuotsatäis kummagi kala poole jaoks on piisav. Siis veidi valget pipart, tilli ja kõige lõpuks soola. Soola kogus sõltub muidugi kala suurusest aga reegel on , et kala peab olema korralikult soolaga kaetud-ühesõnaga, valge. Just selline tunne peab tekkima, et ega ma kogemata liiga palju ei pannud. Ei pannud, nii peabki olema.
Nüüd sätid need pooled jälle kokku ja keerad kas marlisse või linasesse käterätti, nagu mina seda teen. Panen taldriku alla ja külmkappi, kuni järgmise hommikuni.
Väiksem kala lubab hommikul juba tillemaid tükikesi näpata, suuremaga oota järgmise hommikuni, siis on kindlasti küps.
Kogu selle pika jutu trükkimines võttis palju rohkem aega, kui kala soolamine -vaid kuus minutit- et sa teaks ja enam poest seda hirmkallist soolakala ei ostaks.
No comments:
Post a Comment