Kõrvitsahea

Kõrvitsahea

Kõrvitsad on vamlis ja see ongi pea ainus aeg, kui nendega midagi mõnusat ette saab võtta.Mina avastasin kõrvitsa head omadused puht juhuslikult, kui tegin oma kreekapähkli kooki. Selleks pole eriti osavust tarvis, et ained omavahel ära segada, kõik on lihtsalt maitse asi, milliseid asju segad ja millises vahekorras.
Kõigepealt läheb tarvis tordipulbrit, kreekapähkleid, riivsaia, vahukoort, piima ja väga hästi sobivad ka kookoshelbed. Kõik need asjad peaks nüüd suuremas kausis kokku segama, arvestusega, et liiga vedelaks ei tee (piimaga reguleeridki).Nüüd siis kõrvits, seda võiks lõigata paar kobedat viilu, arvan, et ühe kolmandiku/neljandiku kogu massist(mitte kõrvitsa massist vaid koogi) oleks soblik vahekord.
Lõikad selle kõrvitsa kenasti väiksemateks tükkideks ja segad muu kraamiga kenasti kokku ning valad tordivormi või suuremale pannile. Vormiga ma proovisin, ei olnud kõikse parem, sest kook tahab sellisel juhul kauemat küpsetamist.Parem suurele ahjupannile valada, siis küpseb paremini, igatahes mitte 50 minutit, nagu vormiga tegemisel- pakun, et 25 minutist täitsa piisab 200 kraadises ahjus.
Kook saab üsna hõrk, just tänu kõrvitsa lisamisele, kaob tavapärane tordipulbri liiga magus, kõrvitsa pehme maitse taha. Katsetada tasub veel, sest sellel koogil on potensiaali veelgi maitsvam välja tulla, kui oled paar korda kätt harjutanud ja kogused parajaks lihvinud.
Mis selle koogi puhul kõige tähtsam, selles pole rasva !!! Ok, natuke vahukoores on, aga selle võid ka puhtalt piima või veega asendada.(Vesi võib muidugi maitse rikkuda, mina ei kasutaks).

Peaaegu nagu armastus

150 gr margariini
150 gr suhkrut
350 gr nisujahu
1 muna
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl vanillisuhkrut
paar peotäit mustikaid
9 maasikat

Margariinist, suhkrust ja jahust sega tainas- otsi üks suurem kauss, et mugavam oleks seda asja toimetada (eriti hommikul unise peaga) siis ei lähe kogu köök selle koogiasjaga kokku.
Otsi välja oma lemmik muffinivorm ja tee sellest taignast väikesed kuulid, nii et igasse auku üks selline satub- kui kõiki auke täis ei saa, nagu minul juhtus, siis teinekord võiks teha tainast rohkem. Kuulid teadagi tuleb nüüd vormi kujuliseks litsuda ja keskele üks maasikas panna ja selle ülejäänud ruumi täidad mustikatega- neid eriti palju ei kulu, paar peotäit. Peale raputamiseks tuleks teha veel seda jahu ja margariini ja suhkru segu-puru, millega katad ilusasti kõik pirukad-Nüüd pane 8 minutiks ahju, sest kümme võib olla liiga palju, eriti kui ahju enne sooja panid- 230 kraadi on päris paras kuumus.
Meie ahi piiksub juba nii armsasti- ma lähen vaatan, mis sellest asjast sai.
Kogu jant võtab aega 28 minutit ehk 3,1 minutit iga piruka peale :)

Kanakotletid saiaga või vastupidi.

Pool kilo kanahakkliha (pakil oli kiri segu- mille segu? jäi mul teadmata)
Saia oleks ka tarvis ja paar muna.
Sa tee need pakid lahti ja pane suuremasse kaussi. Nüüd võta sai- minul juhtus olema suur või mega röst- enivei- poole kilo hakkliha peale panin 8 viilu saia! Tohutult palju arvad? ei ole- täitsa hea kogus :)segu ei või ju päris plöga ka meenutada, kuigi kipub, ja just seetõttu, et saia kastad sa ju vette või kraani all jooksvasse vette.
Soola kah maitse järgi, munad sisse ja mulju nüüd segu selliseks et võdinaid ei tekitaks. Kui kätte võtad kipub käe külge jäämagi. Võta suurem lusikas- suurem kui supilusikas- kui on muidugi. Suurde kaussi vala pool pakki riivsaia. Kotlette on mugavam voolida kui kauss on suur ja riivsaia sees palju. Hakkliha suure lusikaga sinna riivsaia sisse ja äärest kühveldad vaba käega ta kohe puruga kokku. Nüüd saad juba kahelt poolt haarates kotletile vormi anda. Pannile vala rohkesti õli ja lase see enamvähem tuliseks enne kui praadima hakkad. Kui oled kotletid pannile tõstnud, keera kuumust veidi vähemaks-1-2 klõksu. Hea kui praeb aeglaselt ja võid isegi kaane peale panna. Kogu toimetamine võtab aega ei rohkem ega vähem kui 30 minutit ehk kilo tunnis.
Ühe sõin kohe ära kui pannilt tuli- tõeliselt hõrk. Ah jaa, pipart võid lisada- futu ei tohi, sellepärast riputan mina endale eraldi.
Need on tegeliklult homseks söögiks, pidin täna tegema, sest hakkliha, eriti kana oma, ei taha kaua seista värskena.

Kala soolamine

Kui hea vahel, kui külmkapist seda on võtta.... hommiku kohvi kõrvale...praetud saia peale... Suu jookseb juba vett!
Ostsin täna turult ühe väiksema forelli- umbes 800 gr 65 krooni kilo. Kuna selliseid väiksemaid on harva, siis polnud kaua tarvis mõelda, mis sellega teha võiks.
Suurega on nats raske, kes seda ära jõuab süüa, pealegi vajab asi kohe toimetamist.
Soolamine on üks imelihtne tegemine ja sada korda odavam on seda ise teha, kui lasta seda poetädidel teha. Vana tarkus ju, et sool ja suits on ühed kallid asjad :)
Lõika kõigepealt kalal pea otsast ning fileerimisnoaga ... seda pead veidi harjutama, see tähendab, sagedamini kala ostma ... mööda selgroogu ilusasti kaheks tükiks. Nüüd on see neetud selgroog tarvis täpse lõikega eraldada ja mõned luud välja nokkida, see on tüütu. Tegelikult saab sellega ka esimesl katsel hakkama aga hästi terav nuga peaks kodus olemas olema küll.
Nüüd siis üks sidrun pooleks lõigata (sobib ka teisi tsitruselisi kasutada, nagu laim- lime vist kirjutatakse).Pigistad kummgi kala poole kohal pool sidrunit mahlast tühjaks. Siis riputad peale veidi suhkrut- näpuotsatäis kummagi kala poole jaoks on piisav. Siis veidi valget pipart, tilli ja kõige lõpuks soola. Soola kogus sõltub muidugi kala suurusest aga reegel on , et kala peab olema korralikult soolaga kaetud-ühesõnaga, valge. Just selline tunne peab tekkima, et ega ma kogemata liiga palju ei pannud. Ei pannud, nii peabki olema.
Nüüd sätid need pooled jälle kokku ja keerad kas marlisse või linasesse käterätti, nagu mina seda teen. Panen taldriku alla ja külmkappi, kuni järgmise hommikuni.
Väiksem kala lubab hommikul juba tillemaid tükikesi näpata, suuremaga oota järgmise hommikuni, siis on kindlasti küps.
Kogu selle pika jutu trükkimines võttis palju rohkem aega, kui kala soolamine -vaid kuus minutit- et sa teaks ja enam poest seda hirmkallist soolakala ei ostaks.

Hõrk kalaroog 70 krooniga!

Just ahjust tulnuna

Hetkel on säästukas suurepärased lõhefileetükid müüa, umbes 65 krooni kilo! (pakis on vist pool kilo) Ma panin kaks pakki.
Futu keetis päeval ühe potitäie kartuleid. Koorega keedetuna seisavad külmkapis need mitu päeva pandavatena ja sealt saab siis neid erinevate roogade kiireks valmistamiseks kohe võtta, kui kõht korisema kipub.Ja ära kasuta vormide valmistamisel tooreid kartuleid, see ei meeldi kellelegi, kui kartul kõvaks on jäänud.
Poes käies ei tohiks ära unustada kalaroa valmistamiseks minevaid asju. Vahemärkusena, et kala võib olla selle roa sees milline tahes- olgu või räim, hea tuleb ikka- see on kindel.
Koorid siis kartulid ära ja lõigud need vormi sisse tükkideks. Veidi õli ja soola peale ja võid juba ahju panna- Ahju lemmiktemperatuur on minul 230 kraadi. Küpseta neid kartuleid natuke, nii 10 minutitt. Selle ajaga küpsevad nad enam vähem kenasti pruuniks. Eks heida ikka pilk ahju, nii on kindlam.
Vahepeal võid hakata mune lahti lööma ja vaata ,et kodus ikka majoneesi ja tilli oleks, see on üsna oluline. Nüüd kui kartulid pruunid, pane kala fileed kartulitele, kalale vala klassikalist sojakastet- selline väikeses pudelis pruun vedelik, mis veidi soolane on. Oota , kas võid oli kodus? võid võiksid kalale peale panna, sellised õhukesed viilakad igale tükile ja ootad jälle 10 minutit.
Muidugi niisama ei maksa kah nüüd käsi rüppe lasta ja oodata. Ootamise ajal klopi munad vahtu ja lisa sellele veel majoneesi, paras tõrts.
Justnii- kõik kümme minutit lase kätel käia, sest mida paremini klopid seda paremini asi pärast välja näeb. Nii nüüd võtad hetkeks vormi ahjust välja ja valad selle muna-majoneesi segu kenasti vormile peale, et enam vähem ikka kõik kataks, Tilliga puistad kenasti üle, ära koonerda.
Ma vist ei ütelnud, et neli muna oli vaja kloppida?- kui sa kahega tahtsid hakkama saada, võta veel kaks juurde ja klopi siva need ka vahule.Nüüd tagasi ahju, kuni pealt on kena pruun.
Isu pole tarvis soovida- kähku sööma, muidu söövad veel eest ära.

Kaladubljonka.

Seni kuni retsepti kirja panin ja jutustsin , kuidas ja mida ja millest teha, oli järele jäänud vaid pool Dubljonkat :)

Retsepti kirjutan nüüd, sest tegema hakates teda veel polnud.
Ostsin poest suitsuheeringat õlis ja mõte liikus kasuka tegemise suunas, kui ühtäkki oli mul tunne, et ei ei, midagi tuleb teha täna teisiti- suhu tuli selline maitse, et mingi kohev kala võiks sellel asjal lisaks olla. Lasin silmadel üle riiulite käia ahga midagi sellist nagu maitse mu suus lisada soovitas ei hakanud silma. Tegelikult oleks tahtnud mingit turska või asja. Siis nägin lumekrabipulki ja teadsin kohe, et need asjad mida otsisin on mul olemas. Peedid olid küll keedetud aga koorimata.Majonees oli ka otsas- ostsin, värsket kurki ei mäletanud, kas on kodus või ei- ostsin. Sibulaid ostsin eelmisel korral- ei ostnud.Tilli ? - ostsin- hapukoor oli otsas, seda teadsin kindlalt- ostsin. Tomatit ostsin ka ja veel igasugu asju , mis siia retsepti ei kuulu- järgmine roog juba küpseb mu peas.
Tegemisne on tegelikult sama, mis kasuka puhulgi aga kordamine on tarkuse ema- ma ei usu et teile meelde jäi:)
Kõigepealt siis kiht peeneks lõigatud heeringat, siis selle peale kiht riivitud värsket kurki, siis sibula -väga õhukesed rattad (laiali lammutatud kujul), siis peeti, siis jälle kurki ja sibulet ja- aga nüüd riivisin ühe tomati kah ja riputasin peale värskelt hakittud tilli. Nüüd oli mul uus majonees- sellehga katsin ära kogu pinna-ähh, ühesõnaga tegin tiheda võrgu majoneesiga peale. kõige peale pigistasin kotitäie hapukoort. Ja muud eui olnudki teha kui hakata lõikelaual seda põhja kloppima.
Mune keetsin ka, nii et kui futu ja Astra koju jõuavad hakkame sööma.
Ahjaa- heeringalt valasin alguses ikka õli pealt ja nõrutasin neid natuke aega- seda õli ei tasuks sellele panna- määrib dubljonka ära.

Vihmase ilma meeleheitekook

Ära heida meelt, et vihma sajab kogu päeva,teeme parem veel kooki.

mine osta
Üks pakk lehttainast
kaks toru kohupiimakreemi
kuus banaani
sidrun
riivsai
kaks muna
vahukoor
suhkur
vanillisuhkur

ahi pane sooja ja lõigu banaanid koroona nuppudeks, sega kohupiim suhkru, muna, riivsaia, vahukoore, banaanide ja riivsaiaga ning peale riivid ostetud sidruni koort.
segu peaks saama parajalt paks, et koogi põhjal väga ei voolaks.
Nüüd pane ahjuplaadile küpsetuspaber ja rulli tainas ilusti lahti, et kataks kogu plaadi. taigna rullimise üks reegel on, et risti ei tohi rullida, rullid ainult pikkust. veidi võid korrigeerida, et ühtlane saaks.
nüüd pole muud kui ahju, kah umbes 230 kraadi. Küpsetad umbes 15 minutit sest peal on seda segu ju 3 cm umbes. Vaata et ära ei kõrbe.ma juba õpetasin kuidas kontrollida, et kook valmis on- võtad tiku või noa otsa ja torkad -külge ei jää? võta ahjust ja hakka kohe lahti lõikama.
Teistele pole tarvis öelda, et tulge nüüd kooki sööma. Ma arvan, et nad on juba kohal.

Banaanikas

Banaanika tegemiseks pole üle poole tunni aega tarvis
Vaja läheb rõõmutainast, kohupiima ja banaane ja vahukoort, veidi suhkrut ja vanillisuhrut.
Mina kutsun teda rõõmutaignaks sellepärast,et lisan muretainale pisut küpsetusõli, siis ta enam nii mure pole.
Võta muffinite tegemiseks mõeldud vorm, mulju rõõmutaignast parajad kuulid ja suru need vormi põhja ah jaa- enne määri vorm rasva või margariniga ära ja võid ka riivsaiaga kokku teha- ahju võid nüüd sooja panna 230 kraadi peale.
Nüüd lõika banaanid ketasteks ja sega kogu pakk vahukoort selle kohupiimaga ära, pane maitseks suhkrut, enda järgi ja lisa nüüd kaks kolm munakollast ja banaanid ja sega lusikaga, mitte ära klopi- jah, just need munad, mis ma enne mainimata jätsin- kui kodus pole siis lippa õige kiiresti poodi neid tooma.
Tõsta nüüd kõik korvikesed seda plödinat ääreni täis ja pane 8-9 minutiks sinna kuuma ahju.Igaks juhuks passi peale, sest ahjud on erinevad- Kui pealt kenad pruunid ( mitte liiga) siis peaksid valmis olema. Võid tiku otsaga ka proovida- kui külge ei jää on ok.
Ära püüa neid kuumalt kohe välja võtma hakata, las veidi jahtvad siis teed nüri noaga äärt pidi ringi ära ja saad need ilusate tervetena kätte.
Mulle meeldivad jahtunult rohkem, sest siis alles annab õige banaani maitse endast viimase, et sulle ka maitseda.

Kasukas

Kasukas on hea suvine ja kerge suupiste. Eriti siis kui vaeva ei viitsi näha aga süüa tahks.
Viimane tuli eriti maitsev välja, seepärast otsustasin uue retsepti ka kohe üles panna.

Poest too:
Keedetud (kooritud) peeti üks pakk või pool kilo umbes
Pikniku kurki
värsket kurki
heeringat loomulikult ja 20% hapukoort

tee nii:
Heeringas haki tükkideks ja pane madala äärega vormi või piklikku kaussi (hea, kui sellele ka mõni kaas sobiks)
Koori 1 sibul (loodetavasti ei unustanud sa poest ka sibulat osta,mul endal on seda kodus küll, selepärast ma poe asjade hulka ei kirjutanud )
Lõika juba sibul ratasteks, mis sa ootad!
Sibularataste kiht -hea kui sibula rattad oleks hästi õhukesed.
nüüd viiluta peale mõlemat kurki , selise arvsetusega, et kataks õhukese kihina heeringa tükid
järgmiseks riivi peale peet, siis triibuta kodus oleva majoneesi jäägiga veidi- seda selleks et veidi maitset lisada, mida hapukoorel endal pole
siis hapukoor peale ja....
seda kaant oleks nüüd tarvis ja üht puust pinda, mis lööke kannatab-näiteks lõikelaud
Kaas peale ja sangad pihku ja kopsi nüüd põhjaga vastu lauda , et hapukoor läbi selle hakke põhjani jõuaks
mul on klaasist vorm ja on hästi näha mis põhjas toimub.
sina tambi edasi, kui ei saa vaadata.
Ja kui sa kohe süüa ei viitsi, siis pane see külmkappi ja söö näiteks homme-see maitseb ausalt öelda pärast seismist veidi paremgi.
Munad võiksid ka ära keeta, et oleks võtta kui kasukat sööma hakkad.
Vat selline retsept. Tegemiseks aega eriti ei kulu ja raha ka mitte.

Kartulivorst

vaja läheb:
5 m sea soolikaid (neid müüakse tavaliselt suurem kogus pakis?
1kg läbikasvand sealiha (võib olla pisut pekisem)
2kg kartuleid
soola
vorstirohtu
köömneid
küüslauku


See on üsna vana, läänemaalt pärit retsept ja minu teada pole enne teda keegi kirja pannud, päritud on see meie pere vanavanematelt (suusõnalised juhised) mina õppisin seda tegema oma emalt.
Enne kui vorstide tegemiseks läheb on vaja endale muretseda vorstilehter ja harja varre jämedune pulk tambitsaks. Tambitsa ja lehtri võib ka ise teha
(plastmasspudelilt kaela ära lõigata ja seda kasutada), lasnamäe turult mul õnnests taoline asi kunagi osta.
Siis on vaja osta soolikaid. Neid on müüa nii puhastatult, kui puhastamata kujul, vahel ka külmutatuna ja soolatuna. Kui pole puhastatud, siis on veidi tegemist-vaja soolikas pöörata pahempidi ja kaapida kergelt nürima lauanoaga.
Edasi tee nii:
koori kartulid ja haki peeneks nagu kartuli salati puhul teed (keeta pole vaja). Liha pane potti soolvette keema, maitsesta soolaga parajalt, et ei jääks väga mage. keeta tuleb nö. poolpehmeks, ehk jätta pisut veritsevaks, 15 minutist piisab.
Jahuta liha ära ja lõika kuubikuteks nagu kartulidki. Sega kartulid ja liha ära - lisa maitseained nii nagu endale rohkem meeldib.
Siis on järjekorras vorstide toppimine.
Ajad soolika lehtri otsa ja muudkui topid, käega tõmbad segu soolikat pidi edasi, kuni lõppu välja (soovitan seepärast teha soolikad umbes 30 cm juppideks, et kergem oleks. Jagad vorstikesteks keerates soolikale paar keerdu peale, seod otsad kenasti kokku, rõngaks, ja siis paned sellesse lihakeedu vette 10-15 minutiks keema.
Keetmise ajal võid teha kahvliga mõned augud sisse, et lõhki ei paisuks.
Oli ju lihtne, kuigi pikk jutt sai. pärast pistad vorstid ahju ja küpsetad pealt kuldpruuniks. Maitsevad väga head!

Nagu lubasin on kartulivorst aukohal, kui meie pere üks vähestest päritud oskustest.
Pole vahet, et tegemist jõulu toiduga-retsepti võib siit alati leida, kui meelest kipub minema.